stelaesi 

stelalogo

 

 

Ülevaade meie poolt paigaldatud teraviljakuivatitest STELA

Jrk.Nr. Projekt/ehitusaasta Kuivati mark Tootlikus t/h; teraviljaga
niiskuselt 19% 15%- ni; temp.85 kraadi
Põletiliik
  Ehitusaasta 2000      
 1  SARGVERE POÜ  VARIO 4  7,1 soojusvahetiga õlipõleti
 2  VALJALA SÖÖDATEHAS AS  GDB TN 1/6  20,6 soojusvahetiga õlipõleti
 
   Ehitusaasta 2003      
 3  VANAUSSE OÜ  GDB TN 1/4  13,8 soojusvahetiga õlipõleti
   Suurendatud 2008  GDB TN 1/6  20,6 ümber ehitud gaasiks 2015
     
   Ehitusaasta 2004      
4  MIIASTE POÜ  VARIO 5  8,9 soojusvahetiga õlipõleti
 LÕPE AGRO OÜ  VARIO 7 12,4  soojusvahetiga õlipõleti
 LINNAMÄE PEEKON OÜ  VARIO 5 8,9  soojusvahetiga õlipõleti
 LANGE-VAHE TALU  GDB TN 1/3 10,3  gaasi otsepõleti 
   Suurendatud 2006  GDB TN 1/4 13,8   
     
   Ehitusaasta 2005      
8  VILJAMEISTER OÜ  GDB TN 1/8 27,5 gaasi otsepõleti;
ümber ehitatud biomassiks 2015
9  SOONE TALU  GDB TN 1/3 10,3  gaasi otsepõleti
10  PEREVARA AS  GDB TN 1/8 27,5  gaasi otsepõleti
11  VOORE FARM OÜ  GDB TN 1/8 27,5  gaasi otsepõleti
12  VALJALA SÖÖDATEHAS AS  GDB TN 1/5 17,2  soojusvahetiga õlipõleti
13   UUESAUNA TALU  VARIO 5 8,9  soojusvahetiga õlipõleti
14  EVALO AGRO OÜ  GDB TN 1/4 13,8  soojusvahetiga õlipõleti
15  MUUGA PM OÜ  GDB TN 1/6 20,6  soojusvahetiga õlipõleti
     
   Ehitusaasta 2006      
16  HANNORA OÜ  GDB TN 1/5 17,2 soojusvahetiga õlipõleti
17  SIA DAINUVITES (LÄTI)  GDB TN 1/4 13,8  gaasi otsepõleti
     
   Ehitusaasta 2007      
18  LUUNJA MÕIS OÜ  GDB TN 1/7 24,1 gaasi otsepõleti
   Suurendatud 2012  GDB TN 1/10 34,4   
19  VOORE FARM OÜ  GDB TN 1/5 17,2  gaasi otsepõleti
     
   Ehitusaasta 2008      
20  TAMME KUIVATID AS  GDB TN 1/7 24,1 gaasi otsepõleti
21  PÕHARA AGRO OÜ  GDB XN 1/6 28,9  gaasi otsepõleti
22  KESA AGRO OÜ  GDB TN 1/7 24,1  gaasi otsepõleti
23  TARTU VESKI AS  GDB XN 1/14 48  soojusvahetiga gaasipõleti
     
  Ehitusaasta 2011      
24  OTSA MÕIS OÜ  GDB XN 1/7 33,7 gaasi otsepõleti
     
   Ehitusaasta 2012      
25  LÕPE AGRO OÜ  GDB XN 1/7 33,7 soojusvahetiga õlipõleti
     
   Ehitusaasta 2013      
26  KÜKKERI AIT OÜ  GDB TN 1/6 20,6 gaasi otsepõleti,
ümberehitatud biomassiks 2014
27  VIRU AGRO OÜ  GDB XN 1/7 33,7  soojusvahetiga biomassipõleti
 
   Ehitusaasta 2016      
28  JAANIMÄE PM TÜ  GDB XN 1/7 33  soojusvahetiga õlipõleti (töötab põlevkiviõliga)
29  TAMME KUIVATID OÜ  GDB TN 1/10 34  soojusvahetiga biomassipõleti 2,8MW
30  NUKIKE OÜ  GDB XN 2/8 80  gaasi pindpõleti

 

STELA moodne kuivatamistehnoloogia


40 miljonit tonni vilja aastas – terves maailmas kuivatatakse selline kogus STELA kuivatitega. See tohutu kogus on paljude
aastate tõsise töö tulemus. Keeruline kuivatustehnika valdkond hõlmab kogu meie asjatundlikkust. Mõeldes suurele mahule,
saab igaüks aru, kui tähtis on kuivatite energiatõhusus. Seetõttu on jätkuv arendustöö STELA eesmärkide hulgas prioriteet –
nagu ka klientide ja keskkonna heaolu.

Pealkirjata2
Kuivatatav vili juhitakse läbi kuivati ülevalt alla raskusjõu
mõjul. Kuumutus- ja väljalaskekanalid on paigutatud rõhtsalt
püstistesse viljašahtidesse. Kanalite katuste kaalutletud
kujundus tagab vilja ühtlase edasiliikumise. Katuskanalid on
kogu pikkuses altpoolt avatud. Kuum õhk voolab kuumaõhukanalite
otste kaudu šahti ja läbib seejärel viljapartii. Vili
soojeneb, niiskus satub ringlevasse õhku ja seetõttu vili
kuivab. Selle tulemusena õhk jahtub ja küllastub viljast
oleneva küllastuspiirini. Niiske õhk väljub läbi külgnevate
väljalaske katuskanalite. Väljunud õhk imetakse väljalaskepuhuri
abil kuivatist välja. Katuskanalite kujundus tagab
parima ja ühtlase kuivatustulemuse koos vilja ettevaatliku
käsitsusega.

Vilja väljalaadimissüsteem

Tolmu vähendamine klappide suruõhkjuhtimise või keskseparatoriga


Suruõhkjuhtimisega väljalase


Elektroonilise juhtimisega suruõhkväljalase on ennast
tegelikkuses tõestanud, eriti maisi töötlemisel. Suured
viljakogused väljastatakse kiiresti lühikese aja jooksul.
Seejuures liigub kogu viljasammas korraga pidevalt alla,
isegi puhastamata vilja puhul. Juhtimine toimub mitmeklapilise
siibri abil, mille klapid avavad vastavate katuste vahelise
ala. Erinevatele terasuurustele seadistamine on võimalik
väljastpoolt mingite takistusteta. Tunneme muret meid
ümbritseva keskkonna pärast. Ametlikud piirnõuded ja kohalikud
olud nõuavad kõige moodsamaid tolmuvähendamissüsteeme.
Meile kõigile on ümbritsev keskkond tähtis.
Kehtestatud piirid ja kohalikud määrused nõuavad kõige
ajakohasemaid tolmueraldussüsteeme.

Pealkirjata3


Tolmu vähendamine klappide suruõhkjuhtimisega


Selle lihtsa, kuid tõhusa süsteemi abil reguleerib programmeeritav
kontroller väljalaskesüsteemi hermeetilisust ringlusõhu
suhtes, kasutades selleks vilja väljalaske ajal pneumaatilisi
klappe. Sellega piiratakse suurendatud väljalaske
ajal viljasamba liikumise tõttu tekkivat tolmuosakeste eraldumist
ja tolm hoitakse võimalikult kaua süsteemis.
• Väike elektriühenduse väärtus
• Eriti sobiv maisi pideva segavoolamisega kuivatamise soojustagastuse süsteemide jaoks

 

Pealkirjata4
 

STELA keskseparaator

STELA keskseparaator töötab samamoodi nagu mitmeastmeline
tsentrifugaalseparaator. Radiaalpuhur imeb tolmuse
väljalaskeõhu kuivatist välja ja surub pööriskambrisse (1).
Õhk suunatakse pöörisliikumisse. Tsentrifugaaljõud surub
tolmuosakesed pööriskambri seina vastu. Tolmuosakesed
juhitakse koos väikese õhuvooga läbi pööriskambri äärmises
osas oleva huulklapi teise astme tsüklonseparaatorisse (2).
Pööriskambrist väljumiseks peab põhiõhuvoog pöörduma
ümber silindrilise lamellsüsteemi (3). See paiskab järelejäänud
tolmuosakesed väljapoole ja saadab tagasi tolmueraldusse.
Teise astme tsüklonseparaatori koonus (5) on painutatud
90°; siin toimub tolmu väljutamine. Puhastatud teisene
õhuvoog suunatakse kesktoru (4) kaudu tagasi põhiõhuvoogu.
Tolmu vahetuks kotti panemiseks on koonusel kottipaneku
muhv. Tolmu teisaldamiseks vabastatakse tolmu väljalase
rootorklapi abil rõhu alt.
• Kõige moodsam tehnika
• Eriti maisiebemete ja viljatolmu jaoks
• Viljast sõltuvalt on jääktolmu sisaldus palju väiksem kui
BimSchG kehtestatud piirnõuded

Pealkirjata5

Ehitus


Kuivatuskeskuse kavandamisel on mitu varianti, mille vahel tuleb teha valik vajaduse järgi.
Teie nõudmiste kohaselt saate oma rakenduse jaoks parima ehituse koos asjakohaste koosteosadega.
Järgmistest näidetest võite leida mõningaid teostatavaid võimalusi.

Pealkirjata6


Keskseparaatoriga kujundus


Vili laaditakse vaba vooluga varumahutisse (1) ning juhitakse raskusjõu mõjul läbi kuivatus- (2) ja jahutuskambri (3) väljastusseadmeni (4), mis laseb vilja partiide kaupa väljalaskekolusse (5). Värske õhk kuumutatakse põleti (6) ja õhukuumuti (7) abil; valida on võimalik vahetu või kaudse kuumutuse vahel. Jahutuskambri väljalaskeõhk segatakse värske õhu hulka. Sellega juhitakse kogu vilja salvestunud kuumus tagasi kuivatusprotsessi (energiasääst soojustagastusega). Suuremõõtmelised kuuma õhu (8) ja väljalaskeõhu (9) käigud tagavad parima õhu ning kuumuse jaotuse kogu kuivatusšahti ulatuses. Kuum õhk voolab läbi viljasamba, haarab kaasa niiskuse ja imetakse väljalaskepuhuriga (10) väljalaskeõhu käigu kaudu välja. Tolmune väljalaskeõhk puhastatakse keskseparaatoris (11) ja juhitakse välja. Eraldatud tolm eemaldatakse torude kaudu tolmupunkrisse või kottipaneku seadmesse.

Pealkirjata7


Ringleva õhuga kujundus


Ringluspuhuri abil tagastatakse mitte ainult jahutuskambri väljalaskeõhk, vaid ka kuivatuskambri alumiste kanalite väljalaskeõhk (1) (ja selles sisalduv soojusenergia).
Suruõhkjuhtimisega väljalaskesiiber tagab lühikesed väljalasketaktid. Väljalaskepuhurite (3) survepoolele paigaldatud suruõhuklappide (tolmueraldusklappide) (2) abil katkestatakse väljalaadimistaktide ajaks õhuvool.
Sama tulemus saadakse ringlusõhu puhurile (1) paigaldatud ringlusõhu suruõhuklapiga (4). Mõlema puhuri (väljalaskeõhu ja ringlusõhu puhurid) õhuvoolu tõkestamine väldib viljas oleva tolmuse õhu väljapaiskamist väljalaske kaudu.
Kogu õhumahust tagastatava osa, nn ringleva õhu osatähtsus sõltub vilja algniiskusest, mis eeldatakse olevat keskmine, ümbritseva õhu tunnussuurustest ja muudest teguritest. Seetõttu arvutatakse ja kujundatakse kuivatid lõpliku asukoha järgi – nt Kesk-Euroopa, Lõuna-Euroopa või troopika.
Kesk-Saksamaal asuv kuivati, mis on ette nähtud põhiliselt maisi kuivatamiseks keskmise algniiskusega 35%, nõuab teistsugust õhujaotust kui näiteks Lõuna-Ungaris asuv kuivati, kus keskmine eeldatav algniiskus on 20%.

Pealkirjata8


Lahutatud õhupuhastusega kuivatussüsteem


STELA lahutatud õhupuhastusega süsteem (Combi-Air-Clean-System) suurendab kogu kuivati tolmueralduse tõhusust ja samal ajal vähendab energiakulu. Erinevalt tavalistest tolmuärastusega kuivatitest on selle süsteemi
väljalaskeõhk jaotatud kahte õhuvoogu.
Kuivatuskambri (2) ülemise osa väga niiske õhk (1) on väga väikese tolmususega ja imetakse seetõttu telgpuhuri (3) abil kohe ülespoole välja. Tänu suruõhuklapiga tolmueraldile (4) on selle õhuvoo tolmususe väärtused piirnormidest palju väiksemad.
Kuivati alumise osa väljalaskeõhk (5) on seevastu märgatavalt tolmusem, aga palju vähem niiske. Väljalaskeõhk imetakse radiaalpuhuri (6) abil välja, surutakse puhastamiseks keskseparaatorisse (7) ja väljastatakse lõpuks
puhastatud väljalaskeõhuna.
Võrreldes tavalise tolmueraldusega kuivatitega, võib lahutatud õhupuhastus vähendada kogu tolmu heidet kuni 30%.

Pealkirjata9


Kaksikkäiguga (Biturbo) kuivatussüsteem


STELA uudne kaksikkäiguga õhusüsteem vähendab vajalikku kuuma õhu vooluhulka kuni 50% ja vähendab sellega energia erikulu üle 20% võrreldes tavaliste aktiivse soojustagastusega kuivatitega.
Värske õhk (1) imetakse alumises osas kuivatisse ja kuumutatakse näiteks gaasipõleti (2) abil ja juhitakse koos jahutuskambris (3) eelsoojenenud õhuga alumisse kuivatuskambrisse ehk niinimetatud kuiva vilja tsooni (4). Erinevalt tavalistest kuivatusprotsessidest võib vilja laadida siin kuni 150 °C temperatuuriga kuuma õhuga maisi kahjustamata, sest selles kohas on vili saavutanud juba 18...20% niiskuse.
Alumisest tsoonist väljuv veel suhteliselt kõrge temperatuuriga väljalaskeõhk (5) juhitakse telgpuhuri (6) abil ülemisse tsooni ja segatakse kuuma sisselaskeõhuga (7) nii, et tekkiva kuuma õhu segu temperatuur oleks umbes 120...130 °C. Kuum õhk juhitakse esmalt läbi ülemise niiske vilja tsooni (8) ja heidetakse seejärel teise puhuri (9) abil väljalaskeõhuna välja.
Eelised võrreldes tavaliste kuivatitega.
• Väiksem soojusenergia kulu (vähenemine
enam kui 20%).
• Väiksem tolmu tekkimine tänu väljalaskeõhu
filtreerumisele niiske vilja tsoonis.
• Väiksemad ühendusväärtused.

Kuuma õhu tootmine


Pealkirjata10

Vahetu õhukuumuti
STELA vahetutes õhukuumutites kasutatakse kütusena kütteõli või põlevgaase. Neid kasutatakse STELA kuivatite jaoks õhu kuumutamiseks, aga ka muudes tööstusharudes, näiteks tellisetööstuses.
Kuuma õhu tootmine vahetu õhukuumutiga
Vahetu õhukuumuti koosneb väliskestast, kiirguskadusid vähendavast vahekestast ja kuumuskindlast terasest tehtud mulgustatud põlemiskambrist, mis paikneb kestade keskel. Kuumad heitgaasid segatakse ümber põlemiskambri seinte voolava värske õhuga ja saadakse ühtlase temperatuuriga kuum õhk. Sellega juhitakse kogu soojusenergia otse kuivatisse. Põlemise tõhusus on 100%.

 

Poleti

Kaudne õhukuumuti
STELA kaudseid õhukuumuteid kasutatakse sellistes protsessides, kus suitsugaasid ei tohi seguneda kuumutatava õhuga, näiteks toiduvilja kuivatamisel kerge kütteõliga. STELA õhukuumutitel on TÜV heakskiit ja väljundtemperatuuridel kuni 120 °C on nende tõhusus üle 90%. Kõiki kaudseid õhukuumuteid saab põhivarustuses muuta vahetuks töötamiseks.
Kuuma õhu tootmine kaudse õhukuumutiga
Kaudne õhukuumuti koosneb väliskestast, kiirguskadusid vähendavast vahekestast, suitsugaasi käikudest ja kuumuskindlast terasest tehtud kinnisest põlemiskambrist, mis paikneb kestade keskel. Soojusenergia edastatakse värskele õhule ainult kinnise põlemiskambri ja suitsugaasi käikude soojusvahetuspindade kaudu. Jahtunud põlemisgaasid väljastatakse korstna kaudu. Selle tulemusel ei sisalda kuum õhk mingeid suitsugaase.

Vaheti

Kuuma vee soojusvahetid
Nende soojusvahetite suurim eelis on võimalus kasutada madala temperatuuriga soojusallikaid, mis on sageli saadaval heitsoojusena. Kuivatamiseks või kuivatusõhu eelsoojendamiseks saab täiesti mõistlikult kasutada alates 30 °C temperatuuriga soojusallikaid.
Tavapärased soojusallikad on järgmised:
• biogaasijaamade heitsoojus;
• ühildatud soojus- ja elektrijaamade kuum vesi;
• suitsugaaside veeldumise kuum vesi.

Sundõhuga põleti

Olipoleti

Õli- või gaasipõletid
Me kasutame kuuma õhu tootmise põletitena ainult Euroopa juhtivate tootjate kvaliteetseid puhurpõleteid. Need on tervikpõletid, mis tagavad heitgaaside väikese heitmesisalduse ja alalise ohutu töötamise. Sõltuvalt kütteainest ja juhitavuse nõuetest on saadaval mitmesuguseid erinevaid kujundusi.
Teostusvõimalused
• Astmega, sujuva astmega ja moduleeriv juhtimine
• Heitgaasi vähendusega tootekujundus (väike NOX sisaldus)
Kütteaine
• Kerge kütteõli
• Raske kütteõli
• Maagaas
• Vedelgaas
• Biokütus
;">• Biogaas

gaas

Gaasi jaotustoruga põletid õhu vahetuks kuumutamiseks
Gaasi jaotustoruga põleteid kasutatakse sageli vahetute õhukuumutite asemel. Põleti paigaldatakse küttelõõri, mis on ühildatud kuuma õhu käiguga.
• Maagaas või vedelgaas
• Juhitavusvahemik kuni 25 : 1
• Põlemise tõhusus 100%
• Suurepärane õhu segunemine ja seetõttu püsiv kuuma
õhu temperatuur
• Ruumisäästlik
• Puudub tootlikkuse ülempiir
• Puudub toiteõhu puhuri vajadus
• Lihtne ja vähese hooldusvajadusega
Biomass

Biomassi põletus koos kaudse õhukuumutusega
Biomassi põletusjaamad on ette nähtud mitmesuguste puidujäätmete energeetiliseks kasutamiseks. Jaamad projekteeritakse ja ehitatakse alates kütte hoidmisest ja väljastamisest ning katlasse etteandmisest kuni automaatse juhtimise ja suitsugaaside korstna kaudu eemaldamiseni.
• Katelde nimivõimsus 291...6000 kW
• Suur jõudlus
• Parim tõhusus
• Kooskõlas asjakohaste heitmenormidega

Kuivatus- ja jahutuskambrite osad
Puhurid ja õhusüsteem

kambrid

Kuivatus- ja jahutuskambrite osad on tehtud täielikult kvaliteetsest alumiiniumist. Kuivati nõutav tootlikkus määrab koosteosade vajaliku arvu. Vajaduse korral võib panna kõrvuti mitu koosteosade sammast. Erinevate ehituslike erivajaduste tarbeks pakub STELA erinevate suurustega koosteosi, eriti ruumidesse paigaldamise korral. Sõltuvalt viljast kohandatakse kuivatid katuse mõõtmetega, kergete viljakottide mõõtmetega jne. STELA pühendub teie projektile täie asjatundlikkusega.

Puhurid tagavad õhu liikumise läbi viljasamba. Sõltuvalt nõuetest kasutatakse kas radiaal- või telgpuhureid. Mootori sama võimsuse juures saavutab telgpuhur õhu suurema vooluhulga, kuid ainult väikese rõhutõusu võrreldes radiaalpuhuriga.
• Suur tõhusus.
• Staatiliselt ja dünaamiliselt tasakaalustatud tiivik.
• Sisselase läbi aerodünaamiliselt sobitatud otsaku.
• Vahetu või kaudne kiilrihmadega ajam, mootorite kaitseaste
IP54 kooskõlas standardiga DIN 40050.
• Vähese hooldusvajadusega kolmefaasilised 4, 6 või 8
poolusega mootorid, täht/kolmnurk käivitus alates 5,5 kW.
• Võimalik sujuvkäivitus või sagedusmuunduriga juhtimine.
• Radiaalpuhuri kere ja alusraam on tehtud tsingitud lehtterasest.
• Tüüpmõõtmetega äärikuraamid.
puhur1Telgpuhur
Õhu vooluhulk kuni 330 000 m3/h
Staatiline rõhkude vahe kuni 1300 Pa
puhur2Radiaalpuhur
Õhu vooluhulk kuni 160 000 m3/h
Staatiline rõhkude vahe kuni 3000 Pa

STELA elektriline juhtimistehnika
SPS-juhtsüsteem ja andmete esitus

kilp
Juhtsüsteemi kavandamine ja arendamine STELA asjatundliku meeskonna poolt ning tehnilise oskusteabe abil – see on STELA juhtsüsteemide projekteerimine!
STELA juhtsüsteemide projekteerimine!
Meie juhtsüsteemide põhiomadused on järgmised.
• Kõikide järjestuste ja nende toimimise lihtne, loogiline ja selgelt esitatud kuvamine.
• Teisaldusteekondade ja tootmisprotsesside esitamine juhtpaneelil või arvutiekraanil.
• Suurim võimalik tootlikkus automaatjuhtsüsteemi abil.
• Tootmise seisuaegade vähenemine tänu suurele töövõimele.
• Usaldusväärsus.
• Väike hooldusvajadus.
programm

Kiirülevaade
• Kvaliteetsete materjalide kasutamine.
• Alumiiniumi erisulamist kuivati.
• Pikk kasutusiga.
• Puudub tootlikkuse ülempiir.
• Parim energiasääst tänu Biturbo tehnikale, õhu ringlussüsteemile
ja soojustagastusele.
• Õhu läbimõeldud juhtimine, suurim võimalik õhu küllastamine.
• Ülimalt tõhus.
• Paindlik moodulehitus.
• Moodsa tehnikaga tolmueraldus.
• Suure jõudlusega puhurid ja õhu kuumutustehnika enda
tootmisest.
• Katkematu töötamine parima tööaja ja kasutusaja saavutamiseks.
• Vilja ühtlane niiskus tänu moodsale väljakasketehnikale.
• STELA protsessi mõõte- ja juhtimistehnika, tehnika viimane
sõna.
• Kõige ajakohasemate VDE standardite kohane MSR-tehnika.
• Lihtne ja kindel programmjuhtimine (Powerline Communications).
• Sobib sise- ja välispaigalduseks.
• Ühe või mitme šahtiga kuivatusjaamad; soovi korral jaotatud
tööviisiga.
• Üksnes STELA pakutavad rändversioonid.
• Energiasäästu tagab EQtronic.