Ülevaade meie poolt paigaldatud teraviljakuivatitest STELA
Jrk.Nr. | Projekt/ehitusaasta | Kuivati mark | Tootlikus t/h; teraviljaga niiskuselt 19% 15%- ni; temp.85 kraadi |
Põletiliik |
Ehitusaasta 2000 | ||||
1 | SARGVERE POÜ | VARIO 4 | 7,1 | soojusvahetiga õlipõleti |
2 | VALJALA SÖÖDATEHAS AS | GDB TN 1/6 | 20,6 | soojusvahetiga õlipõleti |
Ehitusaasta 2003 | ||||
3 | VANAUSSE OÜ | GDB TN 1/4 | 13,8 | soojusvahetiga õlipõleti |
Suurendatud 2008 | GDB TN 1/6 | 20,6 | ümber ehitud gaasiks 2015 | |
Ehitusaasta 2004 | ||||
4 | MIIASTE POÜ | VARIO 5 | 8,9 | soojusvahetiga õlipõleti |
5 | LÕPE AGRO OÜ | VARIO 7 | 12,4 | soojusvahetiga õlipõleti |
6 | LINNAMÄE PEEKON OÜ | VARIO 5 | 8,9 | soojusvahetiga õlipõleti |
7 | LANGE-VAHE TALU | GDB TN 1/3 | 10,3 | gaasi otsepõleti |
Suurendatud 2006 | GDB TN 1/4 | 13,8 | ||
Ehitusaasta 2005 | ||||
8 | VILJAMEISTER OÜ | GDB TN 1/8 | 27,5 | gaasi otsepõleti; ümber ehitatud biomassiks 2015 |
9 | SOONE TALU | GDB TN 1/3 | 10,3 | gaasi otsepõleti |
10 | PEREVARA AS | GDB TN 1/8 | 27,5 | gaasi otsepõleti |
11 | VOORE FARM OÜ | GDB TN 1/8 | 27,5 | gaasi otsepõleti |
12 | VALJALA SÖÖDATEHAS AS | GDB TN 1/5 | 17,2 | soojusvahetiga õlipõleti |
13 | UUESAUNA TALU | VARIO 5 | 8,9 | soojusvahetiga õlipõleti |
14 | EVALO AGRO OÜ | GDB TN 1/4 | 13,8 | soojusvahetiga õlipõleti |
15 | MUUGA PM OÜ | GDB TN 1/6 | 20,6 | soojusvahetiga õlipõleti |
Ehitusaasta 2006 | ||||
16 | HANNORA OÜ | GDB TN 1/5 | 17,2 | soojusvahetiga õlipõleti |
17 | SIA DAINUVITES (LÄTI) | GDB TN 1/4 | 13,8 | gaasi otsepõleti |
Ehitusaasta 2007 | ||||
18 | LUUNJA MÕIS OÜ | GDB TN 1/7 | 24,1 | gaasi otsepõleti |
Suurendatud 2012 | GDB TN 1/10 | 34,4 | ||
19 | VOORE FARM OÜ | GDB TN 1/5 | 17,2 | gaasi otsepõleti |
Ehitusaasta 2008 | ||||
20 | TAMME KUIVATID AS | GDB TN 1/7 | 24,1 | gaasi otsepõleti |
21 | PÕHARA AGRO OÜ | GDB XN 1/6 | 28,9 | gaasi otsepõleti |
22 | KESA AGRO OÜ | GDB TN 1/7 | 24,1 | gaasi otsepõleti |
23 | TARTU VESKI AS | GDB XN 1/14 | 48 | soojusvahetiga gaasipõleti |
Ehitusaasta 2011 | ||||
24 | OTSA MÕIS OÜ | GDB XN 1/7 | 33,7 | gaasi otsepõleti |
Ehitusaasta 2012 | ||||
25 | LÕPE AGRO OÜ | GDB XN 1/7 | 33,7 | soojusvahetiga õlipõleti |
Ehitusaasta 2013 | ||||
26 | KÜKKERI AIT OÜ | GDB TN 1/6 | 20,6 | gaasi otsepõleti, ümberehitatud biomassiks 2014 |
27 | VIRU AGRO OÜ | GDB XN 1/7 | 33,7 | soojusvahetiga biomassipõleti |
Ehitusaasta 2016 | ||||
28 | JAANIMÄE PM TÜ | GDB XN 1/7 | 33 | soojusvahetiga õlipõleti (töötab põlevkiviõliga) |
29 | TAMME KUIVATID OÜ | GDB TN 1/10 | 34 | soojusvahetiga biomassipõleti 2,8MW |
30 | NUKIKE OÜ | GDB XN 2/9 | 72 | gaasi pindpõleti |
Ehitusaasta 2017 | ||||
31 | KROOTUSE AGRO OÜ | GDB-XN 1/8 | 38,5 | soojusvahetiga õlipõleti |
STELA moodne kuivatamistehnoloogia
40 miljonit tonni vilja aastas – terves maailmas kuivatatakse selline kogus STELA kuivatitega. See tohutu kogus on paljude
aastate tõsise töö tulemus. Keeruline kuivatustehnika valdkond hõlmab kogu meie asjatundlikkust. Mõeldes suurele mahule,
saab igaüks aru, kui tähtis on kuivatite energiatõhusus. Seetõttu on jätkuv arendustöö STELA eesmärkide hulgas prioriteet –
nagu ka klientide ja keskkonna heaolu.
mõjul. Kuumutus- ja väljalaskekanalid on paigutatud rõhtsalt
püstistesse viljašahtidesse. Kanalite katuste kaalutletud
kujundus tagab vilja ühtlase edasiliikumise. Katuskanalid on
kogu pikkuses altpoolt avatud. Kuum õhk voolab kuumaõhukanalite
otste kaudu šahti ja läbib seejärel viljapartii. Vili
soojeneb, niiskus satub ringlevasse õhku ja seetõttu vili
kuivab. Selle tulemusena õhk jahtub ja küllastub viljast
oleneva küllastuspiirini. Niiske õhk väljub läbi külgnevate
väljalaske katuskanalite. Väljunud õhk imetakse väljalaskepuhuri
abil kuivatist välja. Katuskanalite kujundus tagab
parima ja ühtlase kuivatustulemuse koos vilja ettevaatliku
käsitsusega.
Vilja väljalaadimissüsteem
Tolmu vähendamine klappide suruõhkjuhtimise või keskseparatoriga
Suruõhkjuhtimisega väljalase
Elektroonilise juhtimisega suruõhkväljalase on ennast
tegelikkuses tõestanud, eriti maisi töötlemisel. Suured
viljakogused väljastatakse kiiresti lühikese aja jooksul.
Seejuures liigub kogu viljasammas korraga pidevalt alla,
isegi puhastamata vilja puhul. Juhtimine toimub mitmeklapilise
siibri abil, mille klapid avavad vastavate katuste vahelise
ala. Erinevatele terasuurustele seadistamine on võimalik
väljastpoolt mingite takistusteta. Tunneme muret meid
ümbritseva keskkonna pärast. Ametlikud piirnõuded ja kohalikud
olud nõuavad kõige moodsamaid tolmuvähendamissüsteeme.
Meile kõigile on ümbritsev keskkond tähtis.
Kehtestatud piirid ja kohalikud määrused nõuavad kõige
ajakohasemaid tolmueraldussüsteeme.
Tolmu vähendamine klappide suruõhkjuhtimisega
Selle lihtsa, kuid tõhusa süsteemi abil reguleerib programmeeritav
kontroller väljalaskesüsteemi hermeetilisust ringlusõhu
suhtes, kasutades selleks vilja väljalaske ajal pneumaatilisi
klappe. Sellega piiratakse suurendatud väljalaske
ajal viljasamba liikumise tõttu tekkivat tolmuosakeste eraldumist
ja tolm hoitakse võimalikult kaua süsteemis.
• Väike elektriühenduse väärtus
• Eriti sobiv maisi pideva segavoolamisega kuivatamise soojustagastuse süsteemide jaoks
STELA keskseparaator
STELA keskseparaator töötab samamoodi nagu mitmeastmeline
tsentrifugaalseparaator. Radiaalpuhur imeb tolmuse
väljalaskeõhu kuivatist välja ja surub pööriskambrisse (1).
Õhk suunatakse pöörisliikumisse. Tsentrifugaaljõud surub
tolmuosakesed pööriskambri seina vastu. Tolmuosakesed
juhitakse koos väikese õhuvooga läbi pööriskambri äärmises
osas oleva huulklapi teise astme tsüklonseparaatorisse (2).
Pööriskambrist väljumiseks peab põhiõhuvoog pöörduma
ümber silindrilise lamellsüsteemi (3). See paiskab järelejäänud
tolmuosakesed väljapoole ja saadab tagasi tolmueraldusse.
Teise astme tsüklonseparaatori koonus (5) on painutatud
90°; siin toimub tolmu väljutamine. Puhastatud teisene
õhuvoog suunatakse kesktoru (4) kaudu tagasi põhiõhuvoogu.
Tolmu vahetuks kotti panemiseks on koonusel kottipaneku
muhv. Tolmu teisaldamiseks vabastatakse tolmu väljalase
rootorklapi abil rõhu alt.
• Kõige moodsam tehnika
• Eriti maisiebemete ja viljatolmu jaoks
• Viljast sõltuvalt on jääktolmu sisaldus palju väiksem kui
BimSchG kehtestatud piirnõuded
Ehitus
Kuivatuskeskuse kavandamisel on mitu varianti, mille vahel tuleb teha valik vajaduse järgi.
Teie nõudmiste kohaselt saate oma rakenduse jaoks parima ehituse koos asjakohaste koosteosadega.
Järgmistest näidetest võite leida mõningaid teostatavaid võimalusi.
Keskseparaatoriga kujundus
Vili laaditakse vaba vooluga varumahutisse (1) ning juhitakse raskusjõu mõjul läbi kuivatus- (2) ja jahutuskambri (3) väljastusseadmeni (4), mis laseb vilja partiide kaupa väljalaskekolusse (5). Värske õhk kuumutatakse põleti (6) ja õhukuumuti (7) abil; valida on võimalik vahetu või kaudse kuumutuse vahel. Jahutuskambri väljalaskeõhk segatakse värske õhu hulka. Sellega juhitakse kogu vilja salvestunud kuumus tagasi kuivatusprotsessi (energiasääst soojustagastusega). Suuremõõtmelised kuuma õhu (8) ja väljalaskeõhu (9) käigud tagavad parima õhu ning kuumuse jaotuse kogu kuivatusšahti ulatuses. Kuum õhk voolab läbi viljasamba, haarab kaasa niiskuse ja imetakse väljalaskepuhuriga (10) väljalaskeõhu käigu kaudu välja. Tolmune väljalaskeõhk puhastatakse keskseparaatoris (11) ja juhitakse välja. Eraldatud tolm eemaldatakse torude kaudu tolmupunkrisse või kottipaneku seadmesse.
Ringleva õhuga kujundus
Ringluspuhuri abil tagastatakse mitte ainult jahutuskambri väljalaskeõhk, vaid ka kuivatuskambri alumiste kanalite väljalaskeõhk (1) (ja selles sisalduv soojusenergia).
Suruõhkjuhtimisega väljalaskesiiber tagab lühikesed väljalasketaktid. Väljalaskepuhurite (3) survepoolele paigaldatud suruõhuklappide (tolmueraldusklappide) (2) abil katkestatakse väljalaadimistaktide ajaks õhuvool.
Sama tulemus saadakse ringlusõhu puhurile (1) paigaldatud ringlusõhu suruõhuklapiga (4). Mõlema puhuri (väljalaskeõhu ja ringlusõhu puhurid) õhuvoolu tõkestamine väldib viljas oleva tolmuse õhu väljapaiskamist väljalaske kaudu.
Kogu õhumahust tagastatava osa, nn ringleva õhu osatähtsus sõltub vilja algniiskusest, mis eeldatakse olevat keskmine, ümbritseva õhu tunnussuurustest ja muudest teguritest. Seetõttu arvutatakse ja kujundatakse kuivatid lõpliku asukoha järgi – nt Kesk-Euroopa, Lõuna-Euroopa või troopika.
Kesk-Saksamaal asuv kuivati, mis on ette nähtud põhiliselt maisi kuivatamiseks keskmise algniiskusega 35%, nõuab teistsugust õhujaotust kui näiteks Lõuna-Ungaris asuv kuivati, kus keskmine eeldatav algniiskus on 20%.
Lahutatud õhupuhastusega kuivatussüsteem
STELA lahutatud õhupuhastusega süsteem (Combi-Air-Clean-System) suurendab kogu kuivati tolmueralduse tõhusust ja samal ajal vähendab energiakulu. Erinevalt tavalistest tolmuärastusega kuivatitest on selle süsteemi
väljalaskeõhk jaotatud kahte õhuvoogu.
Kuivatuskambri (2) ülemise osa väga niiske õhk (1) on väga väikese tolmususega ja imetakse seetõttu telgpuhuri (3) abil kohe ülespoole välja. Tänu suruõhuklapiga tolmueraldile (4) on selle õhuvoo tolmususe väärtused piirnormidest palju väiksemad.
Kuivati alumise osa väljalaskeõhk (5) on seevastu märgatavalt tolmusem, aga palju vähem niiske. Väljalaskeõhk imetakse radiaalpuhuri (6) abil välja, surutakse puhastamiseks keskseparaatorisse (7) ja väljastatakse lõpuks
puhastatud väljalaskeõhuna.
Võrreldes tavalise tolmueraldusega kuivatitega, võib lahutatud õhupuhastus vähendada kogu tolmu heidet kuni 30%.
Kaksikkäiguga (Biturbo) kuivatussüsteem
STELA uudne kaksikkäiguga õhusüsteem vähendab vajalikku kuuma õhu vooluhulka kuni 50% ja vähendab sellega energia erikulu üle 20% võrreldes tavaliste aktiivse soojustagastusega kuivatitega.
Värske õhk (1) imetakse alumises osas kuivatisse ja kuumutatakse näiteks gaasipõleti (2) abil ja juhitakse koos jahutuskambris (3) eelsoojenenud õhuga alumisse kuivatuskambrisse ehk niinimetatud kuiva vilja tsooni (4). Erinevalt tavalistest kuivatusprotsessidest võib vilja laadida siin kuni 150 °C temperatuuriga kuuma õhuga maisi kahjustamata, sest selles kohas on vili saavutanud juba 18...20% niiskuse.
Alumisest tsoonist väljuv veel suhteliselt kõrge temperatuuriga väljalaskeõhk (5) juhitakse telgpuhuri (6) abil ülemisse tsooni ja segatakse kuuma sisselaskeõhuga (7) nii, et tekkiva kuuma õhu segu temperatuur oleks umbes 120...130 °C. Kuum õhk juhitakse esmalt läbi ülemise niiske vilja tsooni (8) ja heidetakse seejärel teise puhuri (9) abil väljalaskeõhuna välja.
Eelised võrreldes tavaliste kuivatitega.
• Väiksem soojusenergia kulu (vähenemine
enam kui 20%).
• Väiksem tolmu tekkimine tänu väljalaskeõhu
filtreerumisele niiske vilja tsoonis.
• Väiksemad ühendusväärtused.
Kuuma õhu tootmine
Vahetu õhukuumuti
STELA vahetutes õhukuumutites kasutatakse kütusena kütteõli või põlevgaase. Neid kasutatakse STELA kuivatite jaoks õhu kuumutamiseks, aga ka muudes tööstusharudes, näiteks tellisetööstuses.
Kuuma õhu tootmine vahetu õhukuumutiga
Vahetu õhukuumuti koosneb väliskestast, kiirguskadusid vähendavast vahekestast ja kuumuskindlast terasest tehtud mulgustatud põlemiskambrist, mis paikneb kestade keskel. Kuumad heitgaasid segatakse ümber põlemiskambri seinte voolava värske õhuga ja saadakse ühtlase temperatuuriga kuum õhk. Sellega juhitakse kogu soojusenergia otse kuivatisse. Põlemise tõhusus on 100%.
Kaudne õhukuumuti
STELA kaudseid õhukuumuteid kasutatakse sellistes protsessides, kus suitsugaasid ei tohi seguneda kuumutatava õhuga, näiteks toiduvilja kuivatamisel kerge kütteõliga. STELA õhukuumutitel on TÜV heakskiit ja väljundtemperatuuridel kuni 120 °C on nende tõhusus üle 90%. Kõiki kaudseid õhukuumuteid saab põhivarustuses muuta vahetuks töötamiseks.
Kuuma õhu tootmine kaudse õhukuumutiga
Kaudne õhukuumuti koosneb väliskestast, kiirguskadusid vähendavast vahekestast, suitsugaasi käikudest ja kuumuskindlast terasest tehtud kinnisest põlemiskambrist, mis paikneb kestade keskel. Soojusenergia edastatakse värskele õhule ainult kinnise põlemiskambri ja suitsugaasi käikude soojusvahetuspindade kaudu. Jahtunud põlemisgaasid väljastatakse korstna kaudu. Selle tulemusel ei sisalda kuum õhk mingeid suitsugaase.
Kuuma vee soojusvahetid
Nende soojusvahetite suurim eelis on võimalus kasutada madala temperatuuriga soojusallikaid, mis on sageli saadaval heitsoojusena. Kuivatamiseks või kuivatusõhu eelsoojendamiseks saab täiesti mõistlikult kasutada alates 30 °C temperatuuriga soojusallikaid.
Tavapärased soojusallikad on järgmised:
• biogaasijaamade heitsoojus;
• ühildatud soojus- ja elektrijaamade kuum vesi;
• suitsugaaside veeldumise kuum vesi.
Sundõhuga põleti
Õli- või gaasipõletid
Me kasutame kuuma õhu tootmise põletitena ainult Euroopa juhtivate tootjate kvaliteetseid puhurpõleteid. Need on tervikpõletid, mis tagavad heitgaaside väikese heitmesisalduse ja alalise ohutu töötamise. Sõltuvalt kütteainest ja juhitavuse nõuetest on saadaval mitmesuguseid erinevaid kujundusi.
Teostusvõimalused
• Astmega, sujuva astmega ja moduleeriv juhtimine
• Heitgaasi vähendusega tootekujundus (väike NOX sisaldus)
Kütteaine
• Kerge kütteõli
• Raske kütteõli
• Maagaas
• Vedelgaas
• Biokütus
;">• Biogaas
Gaasi jaotustoruga põletid õhu vahetuks kuumutamiseks
Gaasi jaotustoruga põleteid kasutatakse sageli vahetute õhukuumutite asemel. Põleti paigaldatakse küttelõõri, mis on ühildatud kuuma õhu käiguga.
• Maagaas või vedelgaas
• Juhitavusvahemik kuni 25 : 1
• Põlemise tõhusus 100%
• Suurepärane õhu segunemine ja seetõttu püsiv kuuma
õhu temperatuur
• Ruumisäästlik
• Puudub tootlikkuse ülempiir
• Puudub toiteõhu puhuri vajadus
• Lihtne ja vähese hooldusvajadusega
Biomassi põletus koos kaudse õhukuumutusega
Biomassi põletusjaamad on ette nähtud mitmesuguste puidujäätmete energeetiliseks kasutamiseks. Jaamad projekteeritakse ja ehitatakse alates kütte hoidmisest ja väljastamisest ning katlasse etteandmisest kuni automaatse juhtimise ja suitsugaaside korstna kaudu eemaldamiseni.
• Katelde nimivõimsus 291...6000 kW
• Suur jõudlus
• Parim tõhusus
• Kooskõlas asjakohaste heitmenormidega
Kuivatus- ja jahutuskambrite osad
Puhurid ja õhusüsteem
• Staatiliselt ja dünaamiliselt tasakaalustatud tiivik.
• Sisselase läbi aerodünaamiliselt sobitatud otsaku.
• Vahetu või kaudne kiilrihmadega ajam, mootorite kaitseaste
IP54 kooskõlas standardiga DIN 40050.
• Vähese hooldusvajadusega kolmefaasilised 4, 6 või 8
poolusega mootorid, täht/kolmnurk käivitus alates 5,5 kW.
• Võimalik sujuvkäivitus või sagedusmuunduriga juhtimine.
• Radiaalpuhuri kere ja alusraam on tehtud tsingitud lehtterasest.
• Tüüpmõõtmetega äärikuraamid.
Õhu vooluhulk kuni 330 000 m3/h
Staatiline rõhkude vahe kuni 1300 Pa
Õhu vooluhulk kuni 160 000 m3/h
Staatiline rõhkude vahe kuni 3000 Pa
STELA elektriline juhtimistehnika
SPS-juhtsüsteem ja andmete esitus
STELA juhtsüsteemide projekteerimine!
Meie juhtsüsteemide põhiomadused on järgmised.
• Kõikide järjestuste ja nende toimimise lihtne, loogiline ja selgelt esitatud kuvamine.
• Teisaldusteekondade ja tootmisprotsesside esitamine juhtpaneelil või arvutiekraanil.
• Suurim võimalik tootlikkus automaatjuhtsüsteemi abil.
• Tootmise seisuaegade vähenemine tänu suurele töövõimele.
• Usaldusväärsus.
• Väike hooldusvajadus.
Kiirülevaade
• Kvaliteetsete materjalide kasutamine.
• Alumiiniumi erisulamist kuivati.
• Pikk kasutusiga.
• Puudub tootlikkuse ülempiir.
• Parim energiasääst tänu Biturbo tehnikale, õhu ringlussüsteemile
ja soojustagastusele.
• Õhu läbimõeldud juhtimine, suurim võimalik õhu küllastamine.
• Ülimalt tõhus.
• Paindlik moodulehitus.
• Moodsa tehnikaga tolmueraldus.
• Suure jõudlusega puhurid ja õhu kuumutustehnika enda
tootmisest.
• Katkematu töötamine parima tööaja ja kasutusaja saavutamiseks.
• Vilja ühtlane niiskus tänu moodsale väljakasketehnikale.
• STELA protsessi mõõte- ja juhtimistehnika, tehnika viimane
sõna.
• Kõige ajakohasemate VDE standardite kohane MSR-tehnika.
• Lihtne ja kindel programmjuhtimine (Powerline Communications).
• Sobib sise- ja välispaigalduseks.
• Ühe või mitme šahtiga kuivatusjaamad; soovi korral jaotatud
tööviisiga.
• Üksnes STELA pakutavad rändversioonid.
• Energiasäästu tagab EQtronic.